EsilehtAbiOtsingKalenderLogi sisseRegistreeri

Tere, Külaline.
Foorumisse postitamiseks pead sisse logima.
Kui Sul pole veel kontot, siis registreeru.
21. november 2018, 04:02:07
EOLPass
Logi sisse
Otsing

Uudised

Statistika
7 109 postitust 2 609 teemal 789 liikmelt
Värskeim liige: mati1313
+  Orienteerujate foorum
|-+  Avalikud jututoad
| |-+  Üldised O-jutud (Moderaatorid: Tarmo Klaar, Keio)
| | |-+  Orienteerumine Eesti rahvusspordiks!
0 liiget ja 1 külaline vaatavad seda teemat. « eelmine järgmine »
Leheküljed: [1] Alla Trüki
Teema: Orienteerumine Eesti rahvusspordiks!  (Loetud 1772 korda)
Paul Poopuu
EOL

Väljas Väljas

Postitusi: 495


Vaata profiili
« 30. jaanuar 2018, 08:28:19 »

Orienteerumine Eesti rahvusspordiks!

Möödunud aasta novembris EOLi üldkogul Värskas esines EOLi president Meelis Mälberg uue presidendivalimise käigus ettekandega, kus ta tutvustas oma plaane, kuidas Eesti orienteerumist arendada ja ühtlasi selgitas, milliste vahenditega seda teha. Meelis Mälbergi esitlus on leitav EOLi kodulehel üldkogu materjalide alt: http://www.orienteerumine.ee//eol/failid/dok/Meelis_01.12.17.pdf

Et meil kõigil oleks silme ees suurem siht, olgu siinkohal toodud Meelis Mälbergi üldkogu esitlusest Eesti orienteerumise eesmärgid aastaks 2030 (NB! Selleni on kõigest 12 aastat!):
1.   Orienteerumist harrastab regulaarselt 1% elanikkonnast (st üle 10 000 inimese; praegu on EOLi koodi andmetel aktiivseid harrastajaid ca 6000)
2.   Päevakutel tehakse aastas üle 100 000 stardikorra (2017: 50200)
3.   Eestis on 50 hästi toimivat o-klubi
4.   Igal o-klubil on vähemalt üks noorte treeningrühm, mida juhendab treener
5.   Eestil on orienteerumisjooksu maailmameister
6.   EOL-i egiidi all harrastatakse  ja arendatakse aktiivselt viit orienteerumisala – orienteerumisjooksu, rogaini, täpsus-, ratta- ja suusaorienteerumist


Seatud eesmärkide täitmiseks ja orienteerumise arendamiseks on vaja lisavahendeid ja see seab vajaduse tõsta EOLi kalenderplaanitasu.
Üldkogul osalejad nõustusid, et kalenderplaanitasu on vaja tõsta. Kuna teema puudutab meid kõiki, nii võistluste korraldajaid kui osavõtjaid, siis palusin Meelisel teema veel kord lahti seletada.

Miks on see maksutõus vajalik? Kas ja kui palju mõjutab see Eesti orienteerumise arengut? Mida võidab sellest korraldaja, mida võistleja?
Eesti orienteerumise arengule uue hoo andmiseks on kalenderplaanitasu tõus hädavajalik. Olen arutanud oma plaane mitme orienteerumismaailmas mõjuka inimesega. Minu mõtetega on üldiselt nõustutud ning seepärast julgesin ka sügisesel üldkogul uueks ametiajaks EOLi presidendiks kandideerida.
Eesti orienteerumise väga tugev vundament on vabatahtlik töö. Aga me ei saa igavesti jääda lootma ainult vabatahtlike tublile tööle. Et tagada arengut, on tarvis sellese investeerida.
EOL saab oma tegevuseks raha neljast suuremast allikast: orienteerujatelt ja EOLi liikmesklubidelt, riigilt, EOLi toetajatelt ning läbi enda majandustegevuse. Päris mitmel põhjusel on EOLi riiklik rahastamine vähenenud ja selle tendentsi ümberpöördumist ei ole lähiaastatel näha. Samuti pole realistlik loota, et meil õnnestub leida oluliselt rohkem toetajaid, kes meie hobi kinni maksavad. Nii jääbki üle suurendada omaosalust ning kalenderplaanitasu on kõige lihtsam, selgem ja ausam viis seda raha koguda.
On enesestmõistetav, et see lisaraha ei saa tulla võistluste korraldajate taskust ega madalama korraldustaseme hinnaga. Seepärast on ka stardimaksude tõus möödapääsmatu.
Kõigi osalejate huvides on, et korraldajad saavad oma töö ja panustatud aja eest tasu, mis hüvitab tehtud kulutused ning võimaldab klubil areneda. Hea kaart, huvitavad rajad ja läbimõeldud korraldus on see, mida me kõik naudime. Eelmisel aastal sai alguse RMK Eestimaa orienteerumispäevakute projekt. Meie eesmärk on, et selle koostöö kaudu tuleks orienteeruma rohkem inimesi üle kogu Eesti, et iga päevakulise metsaskäik oleks puhas rõõm ja nauding ning et korraldajad leiaksid tuge pakkumaks veelgi paremat (võistlus)elamust.
Kui me tahame, et me ala areneks, peame me, harrastajad, kõik ise rohkem panustama. Just meie, harrastajate panuse arvelt on võimalik arendada noortesporti ning luua meie tippudele paremad tingimused.

Millal ja kui palju on plaanis kalenderplaanitasu tõsta?
Praeguste plaanide kohaselt peaksime kalenderplaanitasu tõstma sel aastal 70 sendini ja järgmisel aastal ühe euroni. Selle aasta eelarve koostamisel me juba arvestame sellega ja loodetavasti ka kevadine üldkogu kinnitab eelarve. Väga ümmarguselt peaks kalenderplaanitasu tõus aitama koguda sel aastal eelarvesse umbes 20 000 lisaeurot ja järgmisel aastal juba u 40 000 eurot rohkem.
Kalenderplaanitasu kehtib meil 2009. aastast Kaheksa aastat tagasi, Eesti orienteerumisliidu 50. sünnipäeva aastal otsustas EOLi juhatus, et orienteerumise arenguks on vaja lisatõuget (lisaraha) ning selleks tuleb hakata koguma kalenderplaanitasu. Kalenderplaanitasu nime all hakkasid kõigi EOLi kalendrisse kantud Eesti võistluste korraldajad maksma EOLile iga registreerunud täiskasvanud võistleja pealt (alates vanuseklassist MN21) 5 krooni, mis eurole ülemineku järel ümmardati 2011. aastal 35 eurosendiks.

Mida selle raha eest tehtud on? Kas midagi muutus või on läinud raha administreerimiskuludeks või on selle inflatsioon ära söönud?
Paul Poopuu, EOLi tegevjuht: Koos kalenderplaanitasu kehtestamisega lepiti kokku ka selle kasutamise üldised alused, mida on püütud ka järgida. Samuti lepiti tookord kokku, et koos kalenderplaanitasu kehtestamisega kaotatakse klubide poolt makstav EOL edetabelitasu.  Kalenderplaanitasu pole kasutatud administreerimiskuludeks, vaid see on aidanud meie erinevaid tegevusi (näit noortelaagrite korraldamist, koondiste rahastamist (45% kalenderplaani maksust läheb koondistele)) hoida ligilähedaseltki sarnasel tasemel, mis oli enne riikliku rahastuse selget vähenemist. Paraku on riiklik toetus mitteolümpiaaladele vähenenud üsna järjepidevalt. EOLi riiklik toetus oli 2007.aastal 1 302 800 krooni (83 190 eurot), 2017. aastal 46 731 eurot. Kalenderplaanitasu on olnud tugi, mis on võimaldanud EOLil mingilgi arvestataval tasemel järjepidevalt tegutseda. Ent praegu oleme jõudnud seisu, kus olemasolevast EOLi eelarvest ei piisa, et tagada spordiala järjepidevust ja arengut.
Kalenderplaanimaksu kaudu panustavad Eesti orienteerumiselu arengusse enim klubid, mis korraldavad suurte osavõtunumbritega võistlusi ja päevakuid. 2017. aastal olid nendeks näiteks SK100, TON, Põlva Kobras, Ilves, Seiklushunt ja Rakvere OK. Orienteerumisürituste korraldamine on suur töö, mis peab ühest küljest tagama meile kõigile nauditavaid orienteerumiselamusi ning teisest küljest klubile ja alaliidule vajaliku finantsaluse spordiala edasiseks arendamiseks. Seega jääb vaid soovida kasvavaid harrastajate ja stardikordade arve!

Maret Vaher
« Viimati muudetud: 30. jaanuar 2018, 08:32:11 Paul Poopuu » Logitud
Leheküljed: [1] Üles Trüki 
« eelmine järgmine »
Mine:  

Powered by SMF 1.1.20 | SMF © 2013, Simple Machines Lehekülje loomiseks kulus 0.027 sekundit, tehti 19 päringut.
Amber design by Bloc | XHTML | CSS