12. juuni neljapäevak toimub Väänas, tähistus Väänast. Rohkem infot meie kodulehel http://www.ton.ee/jargmine/index.php.

Tulemused on nüüd üleval: http://www.ton.ee/tulemused/2008.

Nüüd siis ka rajajoonistamise võimalus:

http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=67

Head joonistamist 

HARJU KEK jääb ilmselt vastuse võlgu kui küsin, et kas punkte võiks ka kuhugi mujale panna kui tavaliselt teisipäevakutel ja neljapäevakutel pannakse. Minu meelest olid punktid 33,46,47,55,56,54 iga aastases kohas ?

Punktist 45 edelasse jääva maja juurde viiva tee peale oli omanik pannud sildi a la "Siit ärge jookske. Eramaa". Sealt majast suurema kaarega ümber minemine oleks võtnud võibolla minuti lisa ja ma ei hakanud suuremat ringi tegema. Läksin kohe aia äärest teispool aeda lõugava kahe suure ja kurja koera lähedalt, sinna olid ka enne mind jooksjad loha sisse teinud. Rajameistril on siin mõtlemisainet, et ehk ei tasu järgmine kord sealt rada planeerida või siis saavutada maaomanikuga kokkulepe, või siis muuta kaarti ja näidata keeluala suuremana.

Heh, ei, väga sheff oli.
Keerasime PEALE Tisleri talu maanteelt kruusateele(olin üsna pime, sõitsin päevaku märgist mööda), sõidame edasi ja pupsti, SELLINE põder jookseb üle tee kergel sörgil mokk töllakil ees. Okei, sõidame natuke edasi, orienteerujad muhedatel nägudel samas suunas järgi kuhu põder läks :D
Jõudsime siis mõne aja pärast raja algusesse, kaardid käes, sooja tegemine enne jooksu.
Ja jälle, taamal rohu sees jookseb teine SELLINE põder. Muigad seal natuke, et äge värk, lähme nüüd orienteeruma eksole ;) Loomaaed.ee
Põder kapsas metsatuka sisse ja koheselt tuli metsatukast välja KITS ning hüppas aegluubis seal aasal tundes elust, päiksest, heinast ja orienteerujatest suurt mõnu ;)

Õnneks või kahjuks metsas loomadega kokku ei põrganud.
Orienteerumine on elu.
Viljar

Vasakult kerge ringiga üle põllu sai kenasti minna ilma kodanikke häirimata. Läksin sealt, tegin ka väikese vea kraaviotsaga. Ikkagi etapi teine aeg, kaotust parimale 12sek. Juku jutt o-listis on õige, et selliste meeste pärast, kes päevakul ilma mõtlemisvõimeta sekundeid taga ajavad, jookseme varsti ainult Tähetorni ümber. Rohkem tolerantsust ka maaomanike (suhteliselt loogiliste) soovide suhtes !

Rajameister on sellele küsimusele kindlasti pädevam vastama, aga oma 20-aastase päevakulise staaži pealt võin kinnitada, et enamasti ongi punktid samades kohtades (sest sobivaid punktiobjekte on maastikul piiratud arv), erineb nende läbimise järjekord, suund jne.

Gea
Harju KEK

Mai lõpus oli samal maastikul teisipäevak, siis nägin eilse KP 53 kandis samuti põtra.

Maaomanike positiivse suhtumise eelduseks on tõesti korraldajate ja orienteerujate lugupidav suhtumine. Minagi tegin samasuguse kaare kui Risto, etapiaeg 6-s ja samuti panin kraaviotsast mööda nii 20-30 sek jagu. Loomulikult on ka selliseid omanikke, kes on kõigele vastu, aga neid on siiski selge vähemus.
Mul on teine teema - M ja N 12 rada oli seekord natuke liiga raske ja selle metsa kohta ka liiga pikk. Sama oli ka hooaja alguses Männikul, aga vahepealsed rajad on jällegi parajad olnud.
Seal on ikka ka otse nöörirajalt tulnud tegelased, kes kõike, mis kaardile kantud, adekvaatselt veel ei mõista, Vääna kaardil/maastikul on väga palju eri nüansse. M12 poistest näiteks 5/9-st (kes tulemuse kirja said), uitas metsas 1,5h või rohkem. Samas M12 3 esimest poissi, kes on vaieldamatult tegijad, said alla tunni hakkama ja võib-olla neile oli see rada paras.
Kuna jõudsin starti peale 7-t, siis oma 10a poisi kaarti nähes ütlesin talle, et rada tuleb raskem ja ei pruugi õigeks ajaks tagasi jõuda - selle peale ta loobus.
M14 rada näiteks oli sama pikk ja 1p vähem! 12 rada oleks vist võinud piirduda pangapealse osaga, kuigi ka seal on piisavalt tegemist.
Mairolt

Tere. Teen oma vastustest kokkuvõtte ka foorumisse. Paljud orienteerujad ilmselt ei tea, et iga päevaku –võistluse juurde kuulub rajameistri amet. See on mõeldud selleks, et oleks keegi, keda saaks süüdistada, kui miski viltu läheb näit. ei saa mõnd KP kätte, teine taas tundub liig tuttavas kohas, mingi etapp on liiga pikk ja ei jaksa kohe mitte joosta, kuri koer haugub ja hammustab, maaomanik ajab hanguga heinamaalt ära ..jne. Talle võib süüks ajada ka muid ebameeldivusi nagu bensiini hind, maailmamajanduse allakäik, kuri ämm ..jne.                                                                                                                                 Tegelikkuses teeb rajameister piisavalt aeganõudvat tööd sisuliselt talgukorras ja seda mitte isegi tänu ootuses vaid selleks, st sajad inimesed saaksid nautida liikumist looduses. Ja muidugi ka ise orienteerumist nautida, kui keegi teine parasjagu rada on teinud.         Tema võimuses ei ole aga lähiümbrusse maastikke juurde tekitada, et iga kord oleks uus võtta.                                                                                                        Konkreetsed rajaplaneeringusse puutuvad küsimused on kindlasti arutelu teema aga mingid jaburad anonüümsed pretensioonid ei vääri isegi vastamist. Kui kellelgi on aga värskeid ideid, kuidas viiendat aastat kasutusel oleval maastikul teha rada nii, et ei oleks korduvaid etappe ja KP-si, siis ei tasuks kindlasti küünalt vaka all hoida vaid trügida rajameistrite varupingilt väljakule. Otsingi parasjagu asendajat järgmiseks aastaks Väänasse. Kuidas on, Neeme, kas võtad ameti üle – käid maaomanikud läbi ja rahustad neid, ning teed rajad, mis võtavad kõikide soovid arvesse???                                                                                                          Mairolti jutu kohta. Kõige rohkem on tavaliselt planeerimist 21A radadega, et saada võimalikult  tehnilised ja samuti 12 radadega, et saada võimalikult lihtsad, aga siiski orienteerumist pakkuvad.  Naage pangal oli mitmed mõjutavad tegurid. Esmalt tahtsin, et noored külastaksid kindlasti Eesti suurimat looduslikku koobast. Siis tahtsin viia rada ka mujale, kui vaid  lage tarnaväli paepealsel. Spetsiaalselt  kaardistasin juurde tükikese täiesti uut maastikku, kuid selgus, et seda oli oma väiksuses väga raske siduda stardipoolse osaga, sest vahele jäid õueaiamaad. Pikk sai rada  kindlasti,  kuid tahtsin vältida tagasitulekut kilomeetri jagu mööda aututeed. Keerukaks ma seda siiski ei hindaks, sest sisuliselt sai rada 95 % ulatuses läbida mööda joonorirntiire ja nendele suunamiseks planeerisin veel lisa KP.      Tundub, et keskeakriis algab kohati koos puberteediga ja lõpeb alles Pärnamäel.   Seda näeme siis nii liikluses, kui ka rattaga sõites ning samuti joostes. Ikka on tegu neljapäevaku MM-iga, kus iga sekund kullahinnaga. Ei piisa, et rajameister kirjutab eelinfos – KEELUALA : Õuealad  -  ikka on tarvis minna teise privaatsust häirima.  Nii on varsti kõik metsad  ERAVALDUSE silte täis ja võimegi kihutada vaid Tähetorni pargis.     

Juku, olen radu teinud ja tõenäoliselt teen ka edasipidi, aga Tln neljapäevaku rajameistriks esialgu ei pürgi, eelistan väiksemaid üritusi ja kui võimalik, siis ikka metsas

Minul oli küll väga hea päevak ja rada (21b) oli ka piisavalt huvitav.
Olen küll alles III hooaega O-ja, aga väänas paar-kolm korda varem olnud ja mulle küll ei tundunud rada liiga sarnane eelmistega.

Põtra ei näinud - mul on teooria, et nad varjavad end päeval selles paksus kuusetukas ja O-jad ehmatavad nad sealt liikvele..noh, paar korda aastas ju võib!   Olen korra sattunud sellisesse olukorda Ihasalus, kus jänes passis seni kaua rohus minu ees (ca 100m autoparklast!) ja ei läinud enne eest ära, kui olin paari meetri kaugusel.

Kas need punkrid-kaevikud on nõuka ajast või veel varasemad?
Päris huvitav oli avastada selle kalda juures oleva punkri juures kena trepp, mis üles läks.