Eesti Orienteerumisliit
ENG
EST
RUS

Kaardid

O-kalender

Foorum

Registreeri võistlustele

EOLi kood
RSS

PDF versioon PÕHIKIRI (kuni 20.11.2021)

PDF versioon (uus)

                                                                                                                                           14.11.2020

                                                         EESTI ORIENTEERUMISLIIDU

                                                                     PÕHIKIRI

 

ÜLDSÄTTED

 

  1. Eesti Orienteerumisliit (ametliku lühendina EOL, edaspidi kasutatud Liit), on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev orienteerumisspordi erinevaid alasid (orienteerumisjooks, suusaorienteerumine, rattaorienteerumine, rogain ja täpsusorienteerumine) ühendav vabatahtlik mittetulunduslik liit.

  2. Liit koordineerib kogu orienteerumisspordialast tegevust Eesti Vabariigis ja on Eesti orienteerumisspordi kõrgeimaks esindusorganiks Eesti Vabariigis ning rahvusvahelistes organisatsioonides, s.h. Rahvusvahelises Orienteerumisspordi Liidus (IOF).

  3. Liit jätkab 8. juunil 1959. a. Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures loodud orienteerumisspordi komitee ja 16. detsembril 1962. a. asutatud Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni tegevust.

  4. Liit tegutseb avalikes huvides ja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Rahvusvahelise Orienteerumisspordi Liidu otsustest ning käesolevast põhikirjast.

  5. Liit kasutab oma tulusid üksnes liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas autasustab ja stimuleerib orienteerumise edendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone ning annab välja stipendiume.

  6. Liit on heategevuslik ning kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik oma pangakonto ja sümboolikaga.

  7. Liidu asukohaks on Eesti.

 

                                                                        EESMÄRK

 

  1. Liidu eesmärgiks on:

    1. orienteerumisega seotud liikumisviiside edendamine ja sportlike eluviiside populariseerimine peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil elanikkonna seas;

    2. Eesti orienteerumise arengukava väljatöötamine ja elluviimine;

    3. orienteerumisalase tegevuse juhtimine Eestis;

    4. koostöö hoidmine ja süvendamine riigiorganitega, kohalike omavalitsustega, teiste mittetulundusorganisatsioonidega, äriühingutega, üksikisikutega, IOF-ga ja teiste orienteerumisalade rahvusvaheliste alaliitudega, samuti riikide orienteerumisliitudega;

    5. üleriigiliste tiitlivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamine, sõlmides oma liikmetega lepinguid nende läbiviimiseks;

    6. rahvuskoondiste ettevalmistuse koordineerimine, komplekteerimine ja rahvusvahelistele tiitlivõistlustele või maavõistlustele lähetamine;

    7. võistluste korraldajate, noortejuhendajate, treenerite väljaõppe ja enesetäiendamise tagamine, nende atesteerimine ning juhendmaterjalide koostamine;

    8. üleriigilise võistluskalendri koostamine, edetabeli pidamine;

      8.10.    orienteerumiskaartide- ja maastike kasutamise koordineerimine;

      8.11.    noorte-, tervise- ja rahvaspordi edendamine;

      8.12.    orienteerumisalase informatsiooni levitamine;

      8.13.    koostöös rahvusliku dopingukomisjoniga sportlaste dopingukontrolli läbi viimine;

      8.14.    loodus- ja keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmine ja nõuete arvestamine orienteerumisvõistlustel ning nende teemade käsitlemine Liidu koolitustel, koduleheküljel ja infomaterjalides.

       

                                                  LIIDU STRUKTUUR JA JUHTIMINE

       

  2. Liidu juhtimisstruktuuri ülesehitus on järgmine:

  3. Üldkogu (üldkoosolek)

  4. < >

    Volinike kogu

  5. < >< >

    Üldkogu kokkukutsumise ja läbiviimise korraldab Liidu juhatus. Üldkogu toimumise aeg ja koht ning esialgne päevakord tehakse liikmetele kirjalikult teatavaks hiljemalt 30 päeva enne koosolekut. Ettepanekud üldkogu päevakorra kohta tuleb esitada Liidu juhatusele kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkogu. Juhatuse poolt kinnitatud lõplik päevakord koos materjalidega saadetakse välja vähemalt seitse (7) päeva enne üldkogu. Üldkogu võib langetada otsuseid ainult päevakorda võetud küsimustes.

     

  6. Üldkogust võtavad osa kõik Liidu liikmed oma seadusliku esindaja või tema poolt volitatud esindaja kaudu, samuti president, volinike kogu liikmed ja juhatuse liikmed.

     

  7. Üldkogu juhatab Liidu president.

     

  8. Igal Liidu liikmel on üldkogul üks (1) hääl. Kui Liidu liige ei saa üldkogul osaleda, võib ta kirjaliku volikirjaga teist Liidu liiget volitada enda nimel üldkogul osalemiseks ja hääletamiseks. Iga Liidu liige võib kirjaliku volikirja alusel üldkogul esindada vaid ühte Liidu liiget.

     

  9. Liidu liige või tema esindaja võib üldkogul osaleda ja oma õigusi teostada, sh koosolekut jälgida, sõna võtta ja otsuste vastuvõtmisel hääletada elektrooniliste vahenditega tagatud kahesuunalise side abil. Elektroonilise side ühenduse korraldab juhatus. Liidu liige või tema esindaja, kes soovib üldkogul osaleda elektrooniliste vahendite abil, peab vastavast soovist juhatust kirjalikult teavitama vähemalt kolm (3) päeva enne üldkogu.

     

  10. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole liikmetest. Kvoorumi mittetäitumisel määrab juhatus uue toimumisaja 31 - 45 päeva hiljemaks. Teist korda kokkukutsutud üldkogu on otsustusvõimeline sõltumata osalevate liikmete esindajate arvust.

     

  11. Otsustamine Liidu üldkogul: Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest välja arvatud punktides 10.9.1. ja 10.9.2. sätestatud juhtudel.

    10.9.1.   Käesoleva põhikirja punktidega 10.12.1. ja 10.12.8 seotud otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud Liidu liikmetest.

    10.9.2.   Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõikide Liidu liikmete nõusolek. Üldkogul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

     

  12. Hääletamine on avalik. Juhul kui vähemalt üks hääleõiguslikest osalejatest nõuab salajast hääletamist, tuleb läbi viia salajane hääletamine.

     

  13. Liidu liige ei või hääletada, kui üldkogu otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse pidamist.

     

  14. Üldkogul võib otsustada kõikide Liidu tegevusse puutuvate küsimuste üle. Üldkogu ainupädevusse kuulub:

    1. Põhikirja vastuvõtmine, muutmine ning täiendamine;

    2. Volinike kogu liikmete määramine ning tagasikutsumine;

    3. Liidu presidendi valimine ja tagasikutsumine;

    4. Majandusaasta tegevusaruande ning raamatupidamisliku aastaaruande kinnitamine;

    5. Kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, nende pädevuse ja volituste tähtaja määramine ning nende kontrolli tulemuste kinnitamine;

    6. kõikide Liidu tegevuse põhiküsimuste ja eesmärkide otsustamine ning Liidu pikaajalise arengukava kinnitamine;

    7. Liidu liikmemaksu, võistluste kalenderplaanitasu suuruse ja võistlustega seonduvate tasumäärade kinnitamine ning tasumise korra määramine;

    8. Liidu iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitamine;

    9. Liidu sümboolika ja selle kasutamise korra määramine;

    10. Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.

       

  15. Üldkogu protokollitakse. Protokolli kantakse üldkogu toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkogu päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud olulised asjaolud. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli koopiad saadetakse Liidu liikmetele 14 päeva jooksul pärast üldkogu toimumist.

     

  16. Üldkogu protokolli lisana koostatakse osalevate liikmete nimekiri, millesse kantakse üldkogul osalevate liikmete nimed, esindajate nimed, häälte arv ja osalemise viis. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning iga üldkogul füüsiliselt kohal olev liige või volitatud esindaja.

     

  17. Liit võib võtta vastu otsuseid üldkogu kokku kutsumata. Sel juhul saadab juhatus vastava otsuse eelnõu kirjalikult kõigile liikmetele ja määrab tähtaja, mis ei ole lühem kui seitse (7) päeva, mille jooksul liige peab esitama hääletusele seatud otsuse kohta kirjalikus vormis oma seisukoha. Hääletamine on toimunud siis, kui hääletamisel osaleb põhikirja punktis 10.8 ettenähtu kohaselt üle poole liikmetest. Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud liikmetest, välja arvatud põhikirja punktides 10.9.1 ja 10.9.2 kirjeldatud juhud. Juhatus koostab hääletustulemuste kohta protokolli, kus märgitakse vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, näidates otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt ning otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokolli allkirjastab juhatuse liige digitaalselt ja saadab selle viivitamata Liidu liikmetele.

     

                                                                         PRESIDENT

     

 

  1. Volinike kogu ainupädevusse kuulub:

    1. Juhatuse liikmete arvu määramine;

    2. Juhatuse  liikmete määramine ja tagasikutsumine ning juhatuse liikmetega lepingute sõlmimine;

    3. Juhatuse esimehe valimine;

    4. Juhatuse liikmete tegevusvaldkondade määramine;

    5. Loa andmine laenude võtmiseks ja laenude suuruste määramine;

    6. Juhatusele Liidu kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks ja/või koormamiseks loa andmine;

    7. Juhatusele investeeringute tegemiseks nõusoleku andmine;

    8. Liidu majandustegevuse põhimõtete kehtestamine;

    9. Iga-aastase tegevuskava kinnitamine;

    10. Juhatuse poolt ette valmistatud pikaajalise arengukava ülevaatamine ning üldkogule kinnitamiseks esitamine;

    11. Liidu spordi- ja võistluskalendri, tiitlivõistluste, üldjuhendite, võistlusmäärustike ja selle lisade kinnitamine;

    12. Liidu liikmete vastuvõtmise ja Liidust lahkumise otsustamine;

    13. Karistuste määramine.

       

  2. Volinike kogu liikmed osalevad Liidu põhitegevusega seotud toimkondade töös.

     

  3. Volinike kogu töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad vähemalt  üks kord kvartalis, neid võib läbi viia elektrooniliselt. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad üle poole volinike kogu liikmetest. Volinike kogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole volinike kogu liikmetest.

     

  4. Volinike kogu liikmed valivad endi seast volinike kogu esimehe ja aseesimehe. Volinike kogu esimeheks või aseesimeheks võib valida Liidu presidendi. Volinike kogu esimeheks osutub vastavas hääletusvoorus enam hääli kogunud kandidaat ja volinike kogu aseesimeheks osutub vastavas hääletusvoorus enam hääli kogunud kandidaat.

 

  1. Volinike kogu koosoleku kutsub kokku ja koosoleku viib läbi volinike kogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

     

  2. Volinike kogu koosolek protokollitakse, protokollile kirjutab alla volinike kogu koosoleku korraldaja (esimees või aseesimees) ning saadab protokolli volinike kogu liikmetele seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast volinike kogu koosoleku toimumist.

     

  3. Ettepaneku volinike kogu koosoleku kokkukutsumiseks võib teha ka iga volinike kogu liige ja iga juhatuse liige.

     

                                                                         JUHATUS

     

  4. Juhatus juhib Liidu igapäevast tegevust ja on Liidu palgaline tööorgan, kes viib mh. ellu üldkogu ja volinike kogu otsuseid.

     

  5. Liidu juhatusse kuulub üks (1) kuni kolm (3) teovõimelist füüsilist isikut. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle asukoht on Eestis. Juhatus valitakse volinike kogu poolt neljaks (4) aastaks.

     

  6. Juhatuse esimehe peamised ülesanded on:

    1. Juhatuse töö korraldamine;

    2. Juhatuse koosolekute päevakorra ettevalmistamine;

    3. Juhatuse koosolekute kokkukutsumise korraldamine;

    4. Juhatuse koosoleku läbiviimine;

    5. Juhatuse koosoleku protokolli koostamise ja laialisaatmise korraldamine;

    6. Liidu ja juhatuse esindamine suhtluses meediaga.

       

  7. Volinike kogu võib täpsustada juhatuse esimehe ja teiste juhatuse liikmete tööülesandeid.

     

  8. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.

     

  9. Liitu võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmiseks volitada kolmandat isikut.

     

  10. Juhatus otsustab kõik Liidu juhtimisse puutuvad küsimused. Juhatuse ainupädevusse kuulub:

    1. Liidu iga-aastase tegevuskava ja pika-ajalise arengukava koostamine ja Liidu tegevuse korraldamine vastavalt tegevuskavale ja arengukavale;

    2. iga-aastase eelarve koostamine ja Liidu tegevuse korraldamine vastavalt eelarvele;

    3. Liidu liikmetevaheliste koostöö koordineerimine, üldkogu ja volinike kogu koosolekute ettevalmistamine;

    4. Liidu vara ja vahendite käsutamine;

    5. Laenude võtmine vastavalt volinike kogu nõusolekule, arveldusarvete avamine;

    6. Liidu sekretariaadi struktuuri, arvulise kooseisu ja palgafondi kinnitamine;

    7. Sekretariaadiga töölepingute sõlmimine ja lõpetamine ning töötajate volituste määramine;

    8. Välissuhete koordineerimine;

    9. Liidu sümboolika kavandite, statuutide kinnitamine ja käsutamine;

    10. Liidu töörühmade ja toimkondade ellu kutsumine ja tegevuse üle kontrolli teostamine;

    11. Muude tehingute ja toimingute tegemine, mis on vajalikud Liidu igapäevaseks juhtimiseks ning mille üle otsustamine ei ole antud teiste Liidu organite pädevusse.

       

  11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku Liidu juhatuse esimees vastavalt vajadusele, ent üldreeglina üks kord kuus. Ettepaneku juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks võib teha iga juhatuse liige.

     

  12. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte juhatuse liikmetest.

     

  13. Otsused loetakse vastuvõetuks lihthäälteenamusega kohalolnud hääleõiguslikest liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt. Kui juhatuses on ainult üks liige, siis sellised otsused, mille puhul ta ei või osaleda hääletamises, saadab ta otsustamiseks volinikele kogule.

     

  14. Juhatuse koosolekuid juhatab juhatuse esimees. Koosolekud protokollitakse ning allkirjastatakse koosoleku juhataja ning protokollija poolt. Protokollide koopiad saadetakse juhatuse ja volinike kogu liikmetele 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Kui juhatuses on ainult üks liige, siis juhatuse liige informeerib volinike kogu juhatuse otsustest protokolli vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul.

     

  15. Juhatuse liikmed võivad juhatuse koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Elektrooniliselt hääletanud juhatuse liige loetakse koosolekul osalevaks ja tema hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka.

     

                                                                 SEKRETARIAAT

     

  16. Liidu sekretariaat on liidu palgaline tööorgan, kes viib igapäevaselt ellu juhatuse otsuseid.

     

  17. Sekretariaadi tegevust juhib Liidu juhatuse esimees, kes võtab Liidu juhatuse otsuse alusel tööle ja vabastab töölt sekretariaadi töötajaid.

     

    LIIDU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, LIIDU LIIKMELISUSE PEATAMINE, LIIDUST VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

     

  18. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud - mittetulundusühingud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja.

     

  19. Liidu toetajaliikmeks võivad olla kõik juriidilised ja üksikisikud, kes soovivad oma tegevusega kaasa aidata Liidu eesmärgi saavutamisele. Toetajaliikmed võivad osaleda Liidu üldkogul hääleõiguseta. Liidu ja toetajaliikme vahelised suhted sätestatakse koostöölepingus.

     

  20. Liidu liikmeks vastuvõtmist taotlev juriidiline isik esitab Liidu volinike kogule vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab oma põhikirja ning juriidilise isiku registreerimisotsuse.

     

  21. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu volinike kogu. Liikmeks astumise taotluse vaatab Liidu volinike kogu läbi nelja kalendrikuu jooksul nõuetekohase avalduse laekumise päevast arvates. Liikmelisus jõustub volinike kogu otsuse järgse ühekordse liikmemaksu tasumisega.

     

  22. Liidu liige võib oma juhtorgani otsuse põhjal ja Liidule esitatud kirjaliku avalduse alusel Liidu liikmeskonnast peale vastastikuste kohustuste täitmist välja astuda. Liidu liikme lahkumisavaldust menetleb ning seda, kas liige on Liiduga vastastikused kohustused täitnud, otsustab volinike kogu vastavalt punktile 14.12.

     

  23. Liidu liikme võib volinike kogu otsusega jätta ilma soodustustest, tema liikmelisuse ajutiselt peatada või Liidust välja arvata, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid, on oluliselt kahjustanud Liitu moraalselt või materiaalselt, või on jätnud tasumata liikmemaksu kahe aasta jooksul, või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt nende pädevuse piirides kehtestatud akte. Volinike kogu otsust liikmeskonnast väljaarvamise kohta võib vaidlustada ühe aasta jooksul Liidu Üldkogul. Liidust välja astumisel või välja arvamisel tasutud liikmemakse ei tagastata.

     

                                                 LIIDU LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

     

  24. Liidu liikmel on õigus:

    41.1.    Võtta osa Liidu tegevusest;

    41.2.    Valida ja olla valitud kõikidesse Liidu esindus-, töö- ning järelevalveorganitesse;

    41.3.    Osaleda Liidu üldkogu töös ja esindada Liitu selle juhatuse volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

    41.4.    Esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

    41.5.    Kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat, vara ja vahendeid;

    41.6.    Vaidlustada Liidu juhatuse või volinike kogu otsus üldkogus;

    41.7.    Esitada Liidu juhatusele taotlusi materiaalse abi või toetuse ning moraalse tunnustuse saamiseks;

    41.8.    Liidust välja astuda.

     

  25. Liidu liige on kohustatud:

    42.1.    Järgima Liidu põhikirja ja täitma üldkogu, volinike kogu, juhatuse ja sekretariaadi poolt nende pädevuse piirides vastuvõetud otsuseid;

    42.2.    Osalema üldkogu ja valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

    42.3.    Tasuma õigeaegselt Liidu liikmemaksu;

    42.4.    Kasutama heaperemehelikult Liidu sümboolikat, vara ja vahendeid;

    42.5.    Hoidma oma tegevuse ja käitumisega kõrgel Liidu mainet.

     

                                                               VARA JA VASTUTUS

     

  26. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

    43.1.    Liikmemaksudest;

    43.2.    Juriidiliste ja üksikisikute varalistest annetustest, toetustest ja eraldistest s.h eelarvelistest eraldistest; Sihtotstarbeliste annetuste ja eraldiste kasutusotstarvet ei või Liit muuta;

    43.3.    Muust tulust, Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest, intressitulust ja Liidu varadest saadavatest sissetulekutest.

     

  27. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärgi saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.

     

  28. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest. Liidu liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.

     

                                                            TEGEVUSE LÕPETAMINE

     

  29. Liidu tegevus lõpetatakse:

    46.1.    Üldkogu otsusega;

    46.2.    Kui Liidu liikmete arv langeb alla kahe;

    46.3.    Muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

     

  30. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub Liidu likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijatel on õigus esindada Liitu ainult ühiselt.

     

  31. Likvideerimisel läheb Liidu allesjäänud vara pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist sama tegevust jätkavale tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. .

     

  32. Kõik Liidu likvideerimisega seotud küsimused lahendatakse vastavalt kehtivale seadusele.

 

 

Põhikirja muudeti EOLi 14.11.2020. a üldkogu otsusega nr 202005. Otsuse kohaselt jõustub põhikirja uus redaktsioon alates 10.11.2021.a.

 

 

Sixten Sild

Eesti Orienteerumisliidu president

www.orienteerumine.ee -- eol(a)orienteerumine.ee -- Õpetaja 9 Tartu 51003, Kontor: telefon +372 52 32 977
KlubiSHS(CMS) it: Tak-Soft 2007-2013, ver:1.2 2015-1203 www.tak-soft.com , Disain: Sirje Lind